Ka sel aastal, nagu juba traditsiooniks saanud, meelitas sügis meie abituriente Vargamäele. Projekti „Teisel ringil targaks“ toel sõitsime sel aastal Tammsaare sünnikoduga tutvuma lausa kahe bussitäie rahvaga.
Alustasime teada-tuntud matkaga läbi Kodru raba. Päris tammsaarelikku tunnetust see retk küll ei anna, aga aimu sellest, kuidas Andres ja Krõõt uues kodus liigveega pidid võitlema, võis saada küll. Laudteelt punavate jõhvikate järele haaramiseks võis põlvini vette vajuda.
Muuseum pakkus lisaks kirjanikuga tutvumisele teadmisi taluelust-olust. Ei antud seal armu kellelegi: tehti tööd ja nähti vaeva. Vilju maitseme meie, muuseumikülastajad, kes kuiva jala ja bussiga kohale vuravad, ei mingeid vettinud soosildu ega muttavajumist.
Vargamäel käidud, läksime ka mõisaeluga tutvuma. Albu mõis, kus töötab kool, on endiselt vaatamisväärsus oma maalitud lagede ja kaunite ahjudega, mida sellest sügisest enam kütma ei pea, sest tehnoloogia on selle raske töö enda kanda võtnud.
Erilise külalislahkuse märgiks pakkus Vargamäe meile selle nädala ainsat kaunist ilma.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Lea Seero
