14. oktoobril esines 10.k klassile soome-ugri keele ja kultuuri huviline Margaret Pärli Tallinna Prantsuse Lütseumist, kes tutvustas lähemalt liivlasi, nende kultuuri ja tärkavat, lausa taaselustavat huvi liivi keele ja elulaadi vastu.
Põgusalt peatuti ka setode tavadel ning rahvussöökidel, seto keele eripäral.
Territooriumilt suurel alal, kuid meelelaadilt ja hoiakult loodusega rahulikus kooskõlas elamist – seda võib soomeugrilaste ühisjooneks pidada tänapäevani…, sest ühel hetkel sa tunned rahutust, sisemist vajadust metsa murakale või seenele minna.
15. oktoobril kohtusid meie kooli õpilased ajaloolase Jaak Prozesega Fenno-Ugria asutusest. Meenutati, kes on meie lähemad ja kaugemad keelesugulased, kus nad elavad ja kuidas neil täna läheb. Ühiselt arutleti, mis tunne on olla tänapäeva maailmas ühe väikerahva esindaja, kui ta keel on kadumas koos vanavanemate põlvkonnaga ja ta vaimuilm jõuab sinuni vaid küsimusi tekitavate katketena?
Tõdeti, kui palju meil on sarnaseid sõnu ning saadi teada, et kohanimed, nt ka Venemaa territooriumil vihjavad ammustele soomeugrilaste asualadele.
Hõimupäevad on meeldetuletus, et kõigil meie keelesugulastel ei ole võimalik emakeeles õppida, ilukirjandust nautida ega rahvusmeelsust väljendada – meil, soomlastel ja ungarlastel on oma riik ja meie keelel riigikeele staatus, meil on täna veel hästi. Igaüks meist on oma kultuuri ja identiteedi kandja – seega ka vastutaja.
