15. detsember jääb kindlasti meelde erilisena: kooli sisenedes tervitas kõiki jõuluehtes kuusepuu ja õhus oli tunda piparkoogihõngu, aulas olid kohad sisse võtnud muusikud. Henri Zibo ja Mikk Langeproon võlusid akordionitest välja kauneid jõuluviise, laual auras glögi ja kringel tahtis keele alla viia. Koolipäev jätkus muuseumis.
11. klassid siirdusid pärast kontserti Adamson-Ericu muuseumisse, et tutvuda eesti modernismi silmapaistva esindajaga. Kuraator Kersti Koll andis ülevaate kunstniku elust ja loomingust. Kõik, mida selle mehe käsi puudutas, muutus kunstiks. Nägime võluvaid maale prügimäelt ja agulist, aga ka ülevaid portreid tolleaegsest kunstieliidist, kaunist portselani ja nahkehistööd, seinavaipu ja imelisi ehteid. Sama pöörane kui kunstniku looming oli ka tema elu, mis kulges üles-alla nagu Ameerika mäed: modernistlikust kosmopoliidist põlatud rahvavaenlaseni.
Kel tahtmist, võis pärast giidituuri veel majas ringi vaadata ja testida oma kunstnikuannet töötoas.
