6. oktoobril sai teoks kevadine unistus minna vaatama balletti “Tuhkatriinu”. Enne etendust toimus kohtumine lavastaja Marina Kesleriga, kelle elufilosoofiaks on headuse propageerimine. “See tuleb esile ka Tuhkatriinu loos: kui kaks inimest teineteist armastavad, siis on see pühalik tunne, mida peab hoidma. Armastusel pole piire ja selle nimel tuleb võidelda,” võtab lavastaja etenduse peamõtte kokku.
“Tuhkatriinu” esmaettekanne toimus 16. novembril 2012. aastal, meie nägime ühte viimastest etendustest. Üldse on “Tuhkatriinut” Estonia teatris lavastatud neljal korral: 1965. aastal Mai Murdmaa, 1979 Enn Suve , 1995 taas Mai Murdmaa ja viimasena Marina Kesler.
Muusika on balletile kirjutanud Sergei Prokofjev ja maailmaesietendus toimus 21. novembril 1945 Suures Teatris. “Tuhkatriinu” mõte küpses Prokofjevil juba 1940. aastal, kuid sai teoks sõja lõpul. Ballett on kirjutatud vanade traditsioonide kohaselt, selles on palju variatsioone, valssi, masurkat, gavotti jne.
Praeguse lavastuse on ellu kutsunud Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Marina Kesleri jaoks on see esimene täispikk ballett, samuti on see esmakogemus kostüümikunstnik Gerly Tinnile ja dekoratsioonikunstnik Liisi Eelmaale.
Meis kõigis on peidus Tuhkatriinu, mõnikord laseb prints end kaua oodata, aga ta tuleb kindlasti, sest ka tema peab järgima oma südamehäält.
Parim hinnang etendusele oli soov minna vaatama “Luikede järve”.
