Tänavune sügis on suve nägu. Ja suvel tahaks ikka rohkem õues olla kui koolipinki nühkida. Taaskord võtsime 11. klassidega ette sõidu Läänemaale – Taeblasse ja Haapsallu.
Juba kaugelt tervitas meid Lääne-Nigula kirik, muistne teejuht, mis teelistele ikka õige suuna kätte näitas. Peatselt tuligi keerata metsa vahele, et jõuda Ants Laikmaa rajatud kunstitallu. See muinasjutumaailm on tulvil üllatusi. Pole see mingi talu, aga pole ka loss, pole see mingi mets, aga pole ka päris park. See paik inspireerib ja vaimustab.
Maja perenaine tutvustas meile Ants Laikmaa elu ja kutsumust olla avatud kõigele uuele, unustamata oma juuri ja õigust olla eestlane. Eestlase kohus oli ka kirjutada eesti keeles. Just Laikmaa innustas meie 20. sajandi alguse kirjanikke kasutama eesti keelt.
Päikeseline päev sobis igati Haapsaluga tutvumiseks. Alustuseks suurejooneline raudteejaam, seejärel jalgsimatk mööda mereäärt piiskopilinnusesse. Märksõnadeks kuulsad haapsallased, päikesekell, pitsiline (legendaarne Haapsalu sall) kuursaal ja muidugi Valge Daam.
Mõnus on õues õppida!
12. september 2024
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Seero