– Graafiline Tallinna vanalinn. Jaan Saar
1919. a sügisel avati Tallinnas täiesti erilaadne õppeasutus – Tallinna Kolledž. See kujunes meie noore vabariigi pealinnas uut tüüpi kooliks, kus võimaldati täiskasvanutele ja töötavatele noortele gümnaasiumihariduse ja gümnaasiumi lõpetanutele kõrgema majandusalase hariduse omandamist. Keskkooli õppekava vastas gümnaasiumi reaal- ja humanitaarharu õppekavale ning oli kolmeaastase kursusega. Kooli lõpetaja sai gümnaasiumidiplomi ja omandas õiguse astuda ülikooli. Seda võimalust kasutasid ligi pooled gümnaasiumi lõpetajatest.
Karl Ristikivi, kolledži vilistlane aastal 1932, on kirjutanud: „On vaja ideaale. Küsitakse – milliseid? Kuid vastust sellele, samuti nagu ideaale endid, ei saa välja mõelda ei katusekambris ega mujal. Inimkonna ideelised väärtused on kasvanud koos inimkonnaga aastatuhandete jooksul, pole ei lootust ega tarvidust uusi välja mõelda. Peame nad minevikust olevikku päästma ja tuleviku jaoks säilitama.“
Väljapaistva isiksusena kolledži ajaloos oli legendaarne Mihkel Välbe, kes juhtis kooli 19 aastat. Kaasaegsed mäletavad Mihkel Välbet kui võimekat koolijuhti, elujõulist ja rõõmsameelset kolleegi ning väga tugevat ajalooõpetajat. Koolis andsid tunde ka teised oma aja tuntud pedagoogid: Johannes Aavik, Martin Laarmann, Eduard Kaljuvee, Gustav Vilbaste, Johannes Kiivit, Karl Leinus, Gottlieb Ney jt.
1940. aastal Tallinna Kolledž suleti, aga õppetöö jätkus selles ajaloolises hoones erinevate nimedega: Tallinna 12. Keskkool, Tallinna 12. Gümnaasium, Tallinna 9. Keskkool,
1946. aastast Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkool, 1971. aastast Tallinna 1. Õhtukeskkool,
1996. aastast Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.
Neid nimesid seovad ajaloolise järjepidevusega meie direktorid, õppealajuhatajad ja õpetajad, kelle hulgas on neid, kes 1964. aastal nägid oma silmaga näinud koolimaja suurt kapitaalremonti, ka seda, kui lammutati ära ahjud ja ehitati välja uus keskkütesüsteem ning koridorid.
Maja täielik renoveerimine algas 1998. aasta kevadel ja töö lõpetati 21. detsembril 1999. Renoveerimise tulemusena muutus maja tõeliseks ajaloomälestiseks. Taastati ajaloolised võlvid, sambad ja kaaruksed. Ehitati juurde neljas korrus.
Ilusas ajaloolise miljööväärtusega majas on loodud suurepärased tingimused elukestvaks õppeks. Inimene õpib kuni elab – see tähendab, õppida ei ole kunagi hilja, ole sa 17 või 70. Igaüks saab valida endale sobiva mittestatsionaarse õppevormi, e-õppe, kaugõppe või eksternatuuri.
Koolis õpib igal aastal 750 õpilase ringis ning gümnaasiumi lõputunnistuse saab 180 – 200 abiturienti. Pärast keskhariduse omandamist minnakse edasi õppima kas ülikooli, kutsekooli või jätkatakse tööelu. Kooli oodatakse õppima kõiki, kel haridustee on katkenud. Õppimine on organiseeritud paindlikult ja õppijale lähenetakse individuaalselt.
DIREKTORID
- Artur Luhaäär 1946–1948
- Richard Peterson 1948–1950
- Jaan Kurn 1950–1951
- Aleksander Pärn 1951–1983
- Raimond Laanoja 1983–1988
- Ene Pedai 1988–2014
- Robert Ossipov 2014–
ÕPPEALAJUHATAJAD
- Adele Jürjendi 1946–1953
- Ellen Tiisler 1953–1983
- Ivi–Kai Mättik 1983–2010
- Kersti Kondor 2010–2016
- Krista Grau 2016–