KEVADISED HETKED KURGJAL

14. mai  hommikul kogunesid TVTG 11.d, c ja b klassi õpilased natuke enne kella üheksat Balti jaama parklasse, et TERITA projekti raames sõita Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumisse. Mida aga ei olnud, oli buss. Pärast mitmekordset Taistosse helistamist kauaoodatud transpordivahend lõpuks saabus ning 25 minutit planeeritust hiljem võis sõit Kurgja poole alata. Varbad soojenesid üles ja tasapisi täienesid ka teadmised Jakobsoni elust ja tegevusest. Eks ühtteist oli meelde jäänud kirjanduse ja ajaloo tundidest, kuid kordamine on ju tarkuse ema. 

Poolteist tundi giidiga möödus linnulennul: lapsepõlv, õpingud, pereelu, ajaleht Sakala, kooliõpikud. Külastasime sauna, kus Jakobson elas ja suri. Isegi originaalvoodi on säilinud. Tutvusime veskiga, nägime tolleaegset lapsevankrit ja vanima tütre Linda vihikuid ning kunstnikutasemel pliiatsijoonistusi.
 Sügava mulje jättis kahekorruseline maja, kus Jakobson elada ei jõudnudki, kuid oma kõrgete lagede, avarate ruumide ja suure rõduga nägi välja nagu mõisahoone. Sinna pidi peremehe unistustes tulema klass, kus põllumehed teadmisi omandavad. 
Suurt elevust valmistas laut. Sisenedes tõmbasid tüdrukud sallid nina ette, kuid sõnnikuhais ununes kohe, sest laudas ootasid meid lehmad, lambad ja 3 eriti armsat vasikat. Kõige vanem neist lausa noris silitusi! Nägime veel küülikuid, kanu ja kukke. Kõik loomad-linnud said poseerimisega edukalt hakkama ja telefonides on nüüd tõeline galerii loomapilte.

Lisaks selgus veel

  • mis on kaelkoogud ja kuidas nendega vett tassiti;
  • kuidas käsikiviga jahu jahvatati;
  • miks tehti ukseavad nii madalad;
  • miks selle talumuuseumi lehmadel ja lammastel sarvi pole.

Oli tore õuesõppepäev!

— Maris Veerus