Haridusjuhtide aastakonverents

Haridusjuhtide 16. aastakonverents toimus 9.-10.02.2023 Pärnus.  

I päev  

  1. ettekanne "Strateegiline juhtimine aastal 2023 - mis on valdkonnas uut?" Marko Rillo, Helge Kooli strateeg ja innovatsiooni nõustaja.  

Esimese päeva avaettekanne oli üks võimsamaid. Käimas on 4. tööstusrevolutsioon, mis eeldab hoopis teistsuguseid juhtimispraktikaid kui seni. Järgnevalt tasub uurida, mismoodi on muutunud töökohtade valik, sinine tulp näitab lähitulevikku ehk aastat 2025 (lk. 27, joonis 18, The future of Jobs).

Uueks mõisteks on kujunenud sõnalühend VUCA, mis võeti kasutusele esmakordselt 1987. aastal Warren Bennise ja Burt Nanuse poolt USA Armee Sõjakolledžis. Nende tähtede taga peituvad neli olulist märksõna muutuvast ajastust. 
V- Volatil- heitlik 
U- Uncertain- ebakindel 
C- Complex- keerukas 
A- Ambiguous- ebamäärane 

VUCA maailmas võiks juhtimine tugineda neljal sambal, mis on kokku võetud inglisekeelse lühendiga LEAP  ja pärineb Singapuri juhtimispraktikult Sattar Bawanylt: 

  • Liberal – hoia avatud meelt mistahes võimaluste suhtes; 

  • Exuberant – ürita olla energiline, kirglik, aga samas oma energiat nutikalt juhtida, et mitte läbi põleda; 

  • Agility – kohane vastavalt vajadusele oma suunda, et loovalt ja nutikalt teha tarku valikuid kui olemasolev siht peaks jõudma tupikusse ja 

  • Partnership – kuna sa ise ei suuda kunagi endale tööle võtta kõiki nutikaid inimesi, siis ürita leida häid partnereid nii oma organisatsiooni seest kui ka mujalt, kelle abiga oma eesmärke paremini täita.  

Kõrge VUCA juhtimine tähendab järgmist:

  • Ole avatud - katseta, mängi, proovi ,

  • Ole energiline - optimistlik meel ja energia juhtimine ,

  • Ole väle - kohane ja tee plaanid ringi, 

  • Loo partnerlussuhteid - otsi sõpru ja liitlasi ka omapärastest kohtadest.

Marko Rillo väitis, et 2023.aastasse sobivad paremini strateegiad, kus on üldine suund paigas, aga detailide tõlgendamiseks on antud vabad käed. Vaata M.Rillo blogi. Kõige tähtsamal kohal on toimetulek emotsioonidega. Iga inimese enesetunne on tähtis.  Siinkohal väike meeldetuletus, kas robotid võtavad meie tööd üle?

Allikas: Will Robots Take My Job

Mida teevad robotid? Nad püüavad inimest aidata. Viimane enim kõneainet pakkunud robot on üle interneti levinud juturobot ChatGPT, mis püüab vastata trükitud küsimusele nii, nagu teeks seda inimene (vt. rakendust nimega ChatGptApp). 
Lihtsustatult öeldes on ChatGPT arvutiprogramm, mis kasutab tehisintellekti inimestega vestluste pidamiseks. Tegemist on Open.ai järjekordse tehisintellekti projektiga. No Code Academy asutaja Joe Manier ütleb: "See on nagu väga tark robotist sõber, kes saab aru, mida sa ütled, ja vastab mõistlikult." Loe siit edasi. 
Kuigi tehisintellekt võib anda väga kiiresti faktipõhiseid vastuseid ei suuda ta konkureerida inimesega, kui küsida  
- mis on sinu arvamus või 
- kuidas sa seletaksid praegu antud nähtust? 

 Nii saame alati teada, kas meile on vastanud inimene või masin. Masinal ei ole tundeid! Kõigele lisaks on tehisintellekti sisestatud andmed, mis on minevikus toimunud, mitte olevikus ega ka tulevikus. 

 Teisalt pani ettekanne mõtlema, kas me soovime virtuaalset õpikogemust, kus õpetaja seisab üksi ekraanidega varustatud ovaalruumis ja suhtleb oma õppuritega ekraani vahendusel, siis on kiired lülitused ja vastused on tänapäeval trendiks kujunemas! Olgem siis valmis! 

Lõpetuseks KÜSI iseendalt ja oma kaaskonnalt alati järgnevaid strateegilisi küsimusi: 

  • Kuidas rakendada ühiskonna trendid ja tehnoloogiline võimekus enda edukuse vankri ette? 

  • Kuidas õpetada noort, kes hakkab elule tagasi vaatama aastal 2090  –  mida teeme õpetamise sisus ja vormis teisiti? 

  • Kuidas kasutame parimal võimalikul moel andmeid oma strateegiate valikute tegemiseks? 

  • Kuidas loome ja viime ellu strateegiapraktikad asjade ära tegemiseks ja tulemuste saavutamiseks? 

  • Kuidas haaran juhtimisotsuste juurde  kolleegid, õpilased ja lapsevanemad? 

2. ettekanne "Mis on strateegia haridusasutuse jaoks?" Tõnu Viik, TLÜ rektor. 

Mulle väga meeldis tema lause, et meil on iga inimene kulla hinnaga.(Postimees, 23.01.2022). Teiseks kooli on vaja maailmaga kohanemise viiside jaoks, näiteks tegutsemisoskuste õpetamiseks. Kool on koht uut tüüpi mustrite vastuvõtmiseks, siia kuuluvad nii arusaamis - kui ka tähelepanumustrid. Neuraalsetele mustritele lisandub teaduspõhine muster. Peame meeles pidama, et laps vaimustub alati sellest, kuidas midagi teha! 

3. ettekanne "Kuidas ellu viia oma visiooni?" Kätlin Avela, Häirekeskuse juht. 

Ta rääkis sellest, kuidas loodi Häirekeskus, miks on seal kaks olulist infonumbrit: 

  • Hädaabi 112 (kiirabi, politsei, tuletõrje) 

  • Riigiinfo 1247 (maanteeinfo, pandeemiainfo jm) 

Tema kasutas Lewis Carroli raamatust "Alice imedemaal" tsitaati " Kui sa ei tea, kuhu tahad minna, siis pole vahet, millise tee sa valid." 
Kui tahad (oma/asutuse) visiooni ellu viia, pead enne looma unistuste meeskonna! Ja selgitama kõigile "kuhu me tahame jõuda?".

4.ettekanne "Kuidas hoida vaade strateegial ka läbi kriisi?" Paavo Nõgene, Tallink Grupi juhatuse esimees.

Väga meeldiv, tasakaalukas ja rahulik mees. Samas ka tagasihoidlik, kuid kindlasõnaline. Tema soovitus oli, võta ja sea fookus paika, ole paindlik ja võida usaldus. Kriis on autoritaarse juhtimisstiiliga." Kriis annab võimaluse vaadata iga kivi alla" ja mõelda, kas kõik, mis me täna teeme on vajalik. Kriisis tuleb kollektiiviga suhelda, suhelda ja veelkord suhelda.

5.ettekanne "Muinasjutt kaitseväest ehk strateegiline kommunikatsioon" Vallo Toomet, kaitseväe kommunikatsiooniosakonna juhataja.

Mulle meeldis selline mõte Vallo Toometi ettekandest, et sõnad ja teod peavad ühtima, vaikimine on ka kommunikatsioon.  Ta oli väga tark, kuna oli ju selge, et kõigest, mida inimene teab ei saa või ei tohi rääkida, siis oma arvamust julges ta siiski välja öelda. 
Nimelt Nursipalu kohta, kus soovitakse inimeste arvelt sõjapolügooni laiendada. Ta väitis, et riik käitus siin rutakalt ja praegu enne valimisi pandi teema nn külmale jääle! Igatahes keedeti suppi, kus katel jookseb läbi ja keegi süüa ka ei saa! Igal juhul on vaja selget sõnumit ja teeme siis selle ära! 
6.ettekanne "Miks pole kestlikkus strateegia enam sõnakõlks?" Merili Ginter, Impact Day korraldaja.

Viimane ettekandja rääkis meile noorte vaatenurgast ja kasutas tihti sõnu 'kestlikkus' ja 'järjepidevus', mis oli igati arusaadav. 
Olulisem on küsida häid küsimusi versus saada häid vastuseid. NB! Uni on viis, kuidas rohkem võita! Kiitmine on eeldus- seda nii teiste kui iseenda puhul! Sea oma mõtlemist hoolikalt: pikaajaline strateegia on tohutult andvam kui lühiajaline! 

 II päev  

1. ettekanne" Lühike aeg, suured plaanid." Tõnis Lukas, Haridusminister. 

Tõnis Lukas andis kerge ülevaade seaduseelnõudest, mis Isamaa partei ära tegi ja selgituse, mis jäi õpetajate palgatõstmise juures varju. Nimelt ei märgitud samm-sammulist palgatõusus, mis oleks seotud koolis töötatud aastatega. Nähtavasti tehakse seda edaspidi. Oluline oli, et õpetajaamet tõuseks taas auväärsele kohale. 

2. ettekanne "Tahtmine taevalik, saamine iseasi: hariduse tulevikerakondade platvormides." GerthaTeidla-Kunitsõn Praxise hariduspoliitika analüütik.  

Lähemalt saab kuulata haridusdebatte taskuhäälingust 'Haridusluup'. 

3. ettekanne "Kuidas asju ära teha - selge sihiga juhtimine." Jonatan Vseviov, EV Välisministeeriumi kantsler.  

Teise päeva kõige huvitavam ettekanne. Kõlama jäi lause, et juht on see, kes ideed juhib, ta ei palu kunagi seda, kuidas või mida teha? Vaid ta on alati eeskujuks eesliinil, ta peab olema ees ja veenev. Juhi töö on hoida käsi roolil kuni FINIŠINI- ära lase enne käsi lahti! Ei tohi lasta hool raugeda.  Näiteks Ukraina teemad on praegu kogu aeg aktuaalsed (ehk on pildil) ja räägitakse pidevalt tema aitamisest. Selge on see, et kui loobume, siis on Venemaa meie õuel.

Pea meeles tulemus motiveerib rohkem kui paitus, rohkem kui kiitus. 

Huvi korral loe edasi:  Haridusjuhtide aastakonverentsi lehelt. 

Ülevaate koostas Sirje Klaos

Fotode pärinevad veebilehelt Haridusjuhtide aastakonverentsi pildigalerii.