12. mail toimus 10. ja 11. klasside õpilastel kirjandustund tavapärasest erinevalt. Emakeelepäev oli sel aastal meie koolis pühendatud Juhan Liivi mälestusele ja selle päeva jätkuks oligi sõit Juhan Liivi sünnipaika Peipsi äärde.
Alustasime oma päeva Alatskivilt, mis on kuulus oma muinasjutulise valge lossi poolest. Kahjuks olid lossis sügisel algava teleseriaali võtted ja lossi sisse me ei pääsenudki, aga väljast saime uhket mõisahoonet ikkagi imetleda. Stiilselt riietatud lossiemand võttis meid lahkelt vastu ning jutustas paeluvaid lugusid lossi ja härrasrahva ajaloost. Baltisakslane Arved Georg von Nolcken ehitas uhke hoone Šotimaa Balmorali lossi eeskujul, et viia ellu oma abikaasa unelm. Kahjuks sai perekond mõisast rõõmu tunda vaid 20 aastat. Hilisemalt on siin olnud kool, piirivalvekeskus, masina-traktorjaama punkt, sovhoosikontor jne. Kunagisest mõisahobuste tallist on tänaseks saanud õppekeskus, kuhu meidki lahkelt sisse kutsuti.
Edasi sõitsime pärast kosutavat söögipausi mõisa trahteris Juhan Liivi muuseumisse. Esimene küsimus, millele meilt vastust oodati, oli Eesti kõige kuulsama inimese kohta. Õige vastus oli muidugi Juhan Liiv, sest just temast on kõige rohkem kirjutatud. Veelgi kummalisem oli teada saada, et muuseumis ei ole ainsatki eset, mis kuulunuks Juhan Liivile. Vaesest kirjanikust ei ole lihtsalt midagi alles jäänud. Ka kummutas meie giid legendi Juhan Liivi pintsakust, mida ometi Estonia teatris oma silmaga näha saab. Seegi pole tegelikult luuletajale kuulunud.
Aga alles on mõtted, luuletused, jutustused. Ja neid teab iga eestlane, isegi siis, kui ta neid Juhan Liiviga seostada ei mõista.
Suvel saab Liivi muuseumi rehe all vaadata Tanar Kirsi kirjutatud näidendit „Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu“, mis seob kokku luuletaja elu, loomingu ja muusika, mida ta väga armastas.
Lea Seero
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
12. mai 2026
